Küsimused & vastused

Kätsu lugu

/Tere! Kuidas saan Sind aidata?

Mul on mure

Soovin küsida oma sõbra kohta

Küsi julgelt!/

 

/Mu sõber on viimasel ajal kuidagi muutunud, on teistsugune. Ta hoiab rohkem oma ette, on selline tõsine ja kurvameelne. Nagu oleks deprekas peal. Kui proovin temaga rääkida, siis ütleb, et pole hullu, küll saab hakkama. Samas on ta paaril korral rääkinud, kui on end väga halvasti tundnud, et ta lihtsalt ei suuda enam, et on kõigest nii väsinud. Koolis on raske, suhted kõik on nii keerulised, kõik tundub nii masendav. Vanematele ta ei taha sellest rääkida, sest ei soovi pettumust valmistada ja ütleb, et nad ei mõistaks teda.

See kõik läheb järjest hullemaks, mis ma teen? Ma tahan teda aidata!/


 

Sarnaseid lugusid räägivad või kirjutavad lapsed ja noored lasteabitelefonile tihti. Meil on hea meel, et nad on helistanud või kirjutanud, kas enda või oma sõbra pärast. Et küsida, mida teha ja kuidas saada abi. Üksteisest hoolimine ja märkamine on olulised ning aitavad jõuda abini, kui kõik ei tundu päris hästi olevat. Enda murega ei pea üksi olema. Hooli Sinagi!

 

#lasteabitelefon

#hoolinjamärkan

Markuse lugu

/Tere! Kuidas saan Sind aidata?

Mul on mure

Soovin küsida oma sõbra kohta

Küsi julgelt!

Olen mures, ma ei oska oma sõpra aidata. Ta kirjutas mulle: ma ei tea, kõik tundub nii mõttetu ja ma ei taha enam siin olla. Kõigil on suht suva ja ma lihtsalt ei jaksa enam. Tunnen ennast täiesti tühise ja väärtusetuna, kõigil on nagunii ükskõik, keegi nagunii ei hooli.

Ta on varem ka selline olnud, mõnel korral endale ka haiget teinud. Mis ma teen, ma olen mures tema pärast?/

 

Sarnaseid lugusid räägivad või kirjutavad lapsed ja noored lasteabitelefonile tihti. Meil on hea meel, et nad on helistanud või kirjutanud, kas enda või oma sõbra pärast. Et küsida, mida teha ja kuidas saada abi. Üksteisest hoolimine ja märkamine on olulised ning aitavad jõuda abini, kui kõik ei tundu päris hästi olevat. Enda murega ei pea üksi olema. Hooli Sinagi!

#lasteabitelefon

#hoolinjamärkan

Mõnikord võib tunduda, et elu on nii raske, et see on kaotanud mõtte

Mõnikord võib inimene tunda, et elu on nii raske, et see on kaotanud mõtte. Aga abi on olemas!

Mida Sa võid mõelda või tunda

Valu tundub kõikehõlmav ja talumatu.

Sul on lootusetuse tunne, elu tundub mõttetu.

Sind valdavad negatiivsed ja häirivad mõtted.

Sa ei näe oma probleemidele muud lahendust kui enesetapp.

Kujutled surma kergendusena.

Arvad, et kõigil oleks parem, kui Sind ei oleks.

Tunned end väärtusetuna.

Tunned end üksildasena ka siis, kui Sul on sõbrad ja pere.

Sa ei mõista, miks Sul on sellised tunded ja mõtted.

 

Mida meeles pidada

Sa ei ole üksi. Ka paljud teised on kogenud seda, mida Sina praegu, ning nad on siiani elus.

Enesetapp on teema, millest tohib rääkida. Rääkimine võib parandada enesetunnet.

Enese kahjustamine või enesetapumõtted või -plaanid on märk tugevast emotsionaalsest pingest (mille võib põhjustada näiteks lähedase inimese kaotus, kooli pinge, suhte purunemine või vägivalla või väärkohtlemise kogemus). See ei ole Sinu süü ja see võib juhtuda igaühega.

Sul on võimalik sellest üle saada.

Need inimesed on olemas, kes saavad Sind aidata.

 

Mida saad ise teha

Räägi mõne usaldusväärse pereliikme, sõbra või kaaslasega oma enesetundest.

Kui arvad, et Sul on tõepoolest oht endale viga teha, helista kiirabi või nõuandetelefonile või mine ise EMOsse kohale.

Räägi mõne professionaaliga, näiteks arsti, psühhoterapeudi, nõustaja või lastekaitsetöötajaga.

Ühine eneseabi- või tugirühmaga, kellel on sarnased kogemused. Üheskoos saate üksteist aidata.

 

PEA MEELES:

kui tunned, et elu ei vääri elamist, otsi abi. Sa ei ole üksi. Abi on olemas.

(www.who.int/depression.en)

Mida teha, kui arvad, et sul on depressioon?

Räägi oma tunnetest mõne usaldusliku inimesega. Enamik inimesi tunneb end paremini, kui on rääkinud kellegagi, kes neist hoolib.

Samuti otsi professionaalset abi. Kõigepealt võiks pöörduda perearsti poole, kes saab vajadusel anda edasisi soovitusi.

Pea meeles, et õiget abi saades on võimalik oma olukorda parandada.

Tegele asjadega, mida tervena olles nautisid.

Ära kaota sidet lähedastega. Suhtle pereliikmete ja sõpradega.

Liigu regulaarselt, tee kasvõi lühikesi jalutuskäike.

Söö ja maga korrapäraselt.

Hoidu alkoholist või piira selle tarbimist ja ära kasuta narkootikume – need võivad depressiooni süvendada.

Kui Sul on enesetapumõtted, siis küsi koheselt kelleltki abi.

PEA MEELES:  depressioon on ravitav. Kui arvad, et sul on depressioon, otsi abi!

(www.who.int/depression.en)

Mida teha, kui oled rusutud või arvad, et sul on depressioon

Mida võiks teada

Depressioon on haigus, mida iseloomustab püsiv kurbus ja huvi puudumine tegevuste vastu, mida sa tavaliselt naudid, samuti võimetus tulla toime igapäevaste toimingutega vähemalt kahe nädala jooksul.

Tavaliselt kaasneb depressiooniga mitu järgmistest sümptomitest: energiapuudus, söögiisu muutus, uneaja lühenemine või pikenemine, ärevus, keskendumisvõime halvenemine, otsustamisvõimetus, rahutus, alaväärsuse, süü- või lootusetuse tunne ning mõtted enesevigastamisest või enesetapust.

 

Depressiooni ennetamiseks ja raviks saab palju ära teha.

Räägi oma tunnetest mõne usaldusväärse inimesega.

Otsi professionaalset abi. Kõigepealt võiks pöörduda perearsti poole.

Ära kaota sidet lähedastega. Suhtle pereliikmete ja sõpradega.

Liigu regulaarselt, tee kasvõi lühikesi jalutuskäike.

Söö ja maga korrapäraselt.

Hoidu alkoholist või piira selle tarbimist ja ära kasuta narkootikume – need võivad depressiooni süvendada.

Tegele asjadega, mis on Sulle alati meeldinud, isegi kui pole tuju.

Jälgi oma negatiivseid mõtteid ja enesekriitikat ning püüa asendada need positiivsete mõtetega. Kiida end saavutuste puhul.

 

PEA MEELES:

Sa saad ise teha palju selleks, et olla vaimselt tugev. Kui tunned, et on tekkimas depressioon, räägi mõne usaldusväärse inimesega või pöördu professionaali poole.

(www.who.int/depression.en)

Mis on depressioon

Mis on depressioon?

Depressioon on haigus, mida iseloomustab püsiv kurbus ja huvi puudumine tegevuste vastu, mida sa tavaliselt naudid, samuti võimetus tulla toime igapäevaste toimingutega vähemalt kahe nädala jooksul.

Tavaliselt kaasneb depressiooniga mitu järgmistest märkidest: energiapuudus, söögiisu muutus, uneaja lühenemine või pikenemine, ärevus, keskendumisvõime halvenemine, otsustamisvõimetus, rahutus, alaväärsuse, süü- või lootusetuse tunne ning mõtted enesevigastamisest või enesetapust.

Depressioon võib tabada igaüht.

See ei ole nõrga iseloomu märk.

Depressiooni saab ravida vestlusteraapia, antidepressantide või nende kombinatsiooniga.

Kuidas ennast aidata

Kui märkad, et oled ärritunud ja soovid rahuneda, saad ennast ka ise aidata:

  • tuleta meelde korrutustabel, nimeta mõttes kujundeid või värve – ülesanne hoiab aju töös ja juhib tähelepanu tunnetelt eemale
  • keskendu mõnele asjale ja mõtle selle detailidele
  • hinga sisse-välja sügavalt ja aegamisi
  • võta mullitaja või tee paberipall – puhumine ja väljahingamine rahustab
  • tee eriti suure ulatusega liigutusi, nt käteringe
  • tee endale (salajane) rahukoht, pesa, kuhu veidikeseks eemalduda
  • pese jooksva veel all käsi – vee hääl ja masseerimine lõõgastab
  • joo aeglaselt klaas vett, või hoia suutäit suus, lugedes aeglaselt 10ni
  • küsi kallistust või kallista end ise  

(pereterapeut Meelike Saarna)

Vägivald

Vägivallana mõistetakse tahtlikku käitumist, millega ähvardatakse, püütakse teha või tehakse kahju teise inimese tervisele. 

Emotsionaalne/vaimne vägivald

Emotsionaalne vägivald on teise inimese kohtlemine väärtusetu, ebaadekvaatse, mittearmastatu ja –vajatuna. Selline käitumine kahjustab teist inimest emotsionaalselt ning alandab tema eneseväärikustunnet. Emotsionaalne vägivald on pidev ja tahtlik teisele inimesele haiget tegemine ja tema tunnete riivamine. Sellised tegevused on: hirmutamine, ähvardamine, karjumine, sõimamine, solvamine, mõnitamine, halvustavate nimedega kutsumine, terroriseerimine, manipuleerimine, „keeldudega kauplemine“, isoleerimine normaalsest suhtlemisest.

Füüsiline vägivald

Füüsiline vägivald on tahtlik füüsilise jõu kasutamine vastu teise isiku tahtmist põhjustades teisele inimesele vigastusi ja füüsilist valu ning mis võib põhjustada kergemaid või raskemaid kahjustusi. Füüsiline vägivald on näiteks: tõukamine, lükkamine; näpistamine, küünistamine; väänamine, pigistamine; raputamine; millegagi viskamine, löömine, peksmine, kriimustamine; juustest tirimine, kinnihoidmine, kinnisidumine.

Seksuaalne vägivald

On igasugune seksuaalse sisuga käitumine, mis on pealesunnitud, ärakasutav või vägivaldne. Sellisteks tegevuseks võivad olla: mittesoovitud seksuaalsed puudutused, hellitused, märkused, oma intiimelundite demonstreerimine, mastrubeerimine.

Koolivägivald

Koolivägivald on olukord, kus mistahes kooli kuuluv isik hirmutab, ähvardab, väärkohtleb või ründab teist koolis käivat isikut.

Koolikiusamine on koolivägivalla alaliik. See on korduv pahatahtlik käitumine.
Kiusamise liigid:

  • füüsiline - löömine, tagumine, tõukamine, tee peal ees seismine, takistamine, asjade peitmine jne;
  • psühholoogiline - sõimamine, narrimine, ähvardamine, väljapressimine, ahvimine ja kommenteerimine, pilkamine, kuulujuttude levitamine jne;
  • suhetega seotud - grupist väljaarvamine, tõrjumine, grimassitamine, ignoreerimine jne.
Kui keegi kasutab sinu suhtes vägivalda

Kui keegi kasutab sinu suhtes füüsilist, seksuaalset või vaimset vägivalda või sa tead kedagi, kelle vastu kasutatakse vägivalda, siis räägi sellest kellelegi keda usaldad või võta ühendust lasteabitelefoniga 116111. Keegi ei pea kannatama vägivalla all, ükskõik, kes siis vägivalda kasutab –perekond, sõbrad, tuttavad või õpetaja.

Pea ka meeles!

  • Vägivallale ei ole mingit õigustust ning kellelgi ei ole põhjust seda taluda!
  • Igal inimesel on õigus turvatundele ja eneseväärikusele!
  • Vägivallast rääkimine ei ole kaebamine, vaid oma õiguste eest seismine!
  • Vägivald saab toimuda siis, kui sellest ei tehta välja ning lastakse sellel korduda!
  • Palu abi! Kui Sul pole usalduslikku inimest, kellele oma mures rääkida, helista lasteabitelefonile 116111 või kirjuta info@lasteabi.ee
Miks on olulised head suhted

Head ja toimivad lähisuhted teevad inimese õnnelikuks. Elus tuleb ette olukordi, raskusi ja ebameeldivusi, millest ei taha, ei julge või ei oska kellelegi rääkida. Probleem võib väljenduda pidevas tujutuses, ärevuses, unetuses, halbades suhetes lähedastega või muus. Konflikti olukordi saab ennetada, tehes end teistele arusaadavaks ehk ütelda välja oma mõtted, tunded, arvamused ja eeldused. Samuti on oluline selgitada oma arusaamist teistest. Paljud arusaamatused saavad alguse eeldustest või oletustest. Konflikti olukorraga kaasnevad tihti ebamugavustunne, arusaamatus juhtunu osas, emotsionaalne pinge, mõistmatus ja segadus. Konflikti lahendamiseks tuleb otsida mõlemale poolele sobivat lahendust, mis aitaks lahendada omavahelised vastuolud. Valida välja mõlemale sobilikud lahendusvariandid ning leppida kokku tegevustes selle ellu viimiseks.

Hea suhte aluseks on:

  • selgelt, lihtsalt ja arusaadavalt enda soovi sõnastamine
  • kehakeele ja sõnade omavaheline sobivus ning tähendus
  • osapoolte ühise kontakti saavutamine
Kadunud laste telefon