Küsimused & vastused

Kehaline karistamine

Lapse kehaline karistamine on 1.01.2016 kehtima hakanud lastekaitse seaduse kohaselt keelatud. Lastel on õigus mitte saada koheldud või karistatud alandaval või ebainimlikul moel ning see on lapse õiguste rikkumine. Lapse kehaline karistamine on vägivalla vorm, mida määratletakse kui karistust füüsilise jõu kasutamisega ning mille eesmärk on tekitada valu või ebamugavust lapsele. Kehaline karistamine on igasugune jõu kasutamine ja valu tekitamine: tutistamine, laksu andmine, vitsa andmine, tõukamine, löömine, peksmine. 

Miks on oluline karistamist vältida?
  • kui vanem karistab, ignoreerib, riidleb, tänitab, sildistab, jääb laps oma emotsioonidesse kinni ja liikumine lahenduse poole on raskendatud
  • kui vanem püüab mõista, näidata respekti, empaatiat, leida lahendusi, õpib laps vanema toel reguleerima oma tundeid ja liikuma lahenduste poole
  • täiskasvanu esmane ülesanne on aidata lapsel rahuneda, sest lapse ülekuumenenud aju ei suuda mõelda, kuulata ega räägitavast aru saada
  • rahustuse, mõistmise ja kuulamise kaudu lahenduste poole liikudes annab vanem lapsele hea mudeli toimetulemiseks neis olukordades ka tulevikus
  • lahenduskeskne lähenemine säilitab eneseväärikuse nii lapsele kui ka vanemale
  • jääb alles lapse loomulik lootus vanema abile, mõistmisele ja toele, mille kaudu saab kasvada lapse eneseusaldus ja seega ka usaldus maailma vastu 

 (pereterapeut Meelike Saarna)

Miks on kehaline karistamine halb?

Lapsed näevad, lapsed teevad. Lapsed õpivad oma vanemate pealt, mida üteldakse ja tehakse, iga päev. See, mida lapsed õpivad, eriti esimestel aastatel, on nende kogemuste pagasis kogu eluks. See mõjutab, kuidas nad käituvad teiste inimestega täiskasvanuna.

Miks on kehaline karistamine halb:

  • lastel on õigus tunda ennast turvaliselt, nad väärivad samaväärset kaitset nagu täiskasvanud
  • kehaline karistamine võib lastele põhjustada tõsist füüsilist ja psühholoogilist kahju
  • see õpetab lapsele, et vägivald on aktsepteeritav ja sobilik vahend konfliktide lahendamiseks
  • löömine õpetab lapsele, et läbi vägivalla on võimalik saada seda, mida tahad
  • lapse löömine ei õpeta neile konfliktide ja probleemide lahendamist
  • kui last lüüa, siis lapse kasvades suurenevad temas vihatunded
  • löömisest võib saada harjumus. kui see ei tööta, lüüakse järgmine kord tavaliselt tugevamini
  • täiskasvanud on tugevamad kui lapsed. vihahoos löömine võib põhjustada tõsiseid vigastusi
Millised vägivallaliigid on olemas?

Vägivallana mõistetakse tahtlikku käitumist, millega ähvardatakse, püütakse teha või tehakse kahju teise inimese tervisele. 

Emotsionaalne/vaimne vägivald

Emotsionaalne vägivald on teise inimese kohtlemine väärtusetu, ebaadekvaatse, mittearmastatu ja –vajatuna. Selline käitumine kahjustab teist inimest emotsionaalselt ning alandab tema eneseväärikustunnet. Emotsionaalne vägivald on pidev ja tahtlik teisele inimesele haiget tegemine ja tema tunnete riivamine. Sellised tegevused on: hirmutamine, ähvardamine, karjumine, sõimamine, solvamine, mõnitamine, halvustavate nimedega kutsumine, terroriseerimine, manipuleerimine, „keeldudega kauplemine“, isoleerimine normaalsest suhtlemisest.

Füüsiline vägivald

Füüsiline vägivald on tahtlik füüsilise jõu kasutamine vastu teise isiku tahtmist põhjustades teisele inimesele vigastusi ja füüsilist valu ning mis võib põhjustada kergemaid või raskemaid kahjustusi. Füüsiline vägivald on näiteks: tõukamine, lükkamine; näpistamine, küünistamine; väänamine, pigistamine; raputamine; millegagi viskamine, löömine, peksmine, kriimustamine; juustest tirimine, kinnihoidmine, kinnisidumine.

Seksuaalne vägivald

On igasugune seksuaalse sisuga käitumine, mis on pealesunnitud, ärakasutav või vägivaldne. Sellisteks tegevuseks võivad olla: mittesoovitud seksuaalsed puudutused, hellitused, märkused, oma intiimelundite demonstreerimine, mastrubeerimine.

 

 

Mida teha, kui keegi kasutab minu vastu vägivalda?

Kui keegi kasutab sinu vastu füüsilist, seksuaalset või vaimset vägivalda või sa tead kedagi, kelle vastu kasutatakse vägivalda, siis räägi sellest kellelegi keda usaldad või võta ühendust lasteabitelefoniga 116111. Keegi ei pea kannatama vägivalla all, ükskõik, kes siis vägivalda kasutab –perekond, sõbrad, tuttavad või õpetaja.

Pea ka meeles!

  • Vägivallale ei ole mingit õigustust ning kellelgi ei ole põhjust seda taluda!
  • Igal inimesel on õigus turvatundele ja eneseväärikusele!
  • Vägivallast rääkimine ei ole kaebamine, vaid oma õiguste eest seismine!
  • Vägivald saab toimuda siis, kui sellest ei tehta välja ning lastakse sellel korduda!
  • Palu abi! Kui Sul pole usalduslikku inimest, kellele oma mures rääkida, helista lasteabitelefonile 116111 või kirjuta info@lasteabi.ee
Meelespea vanemale
  • Kõigis emotsioonidest laetud olukordades lasub vastutus lapsevanemal. Laps ei pea oma tunnetega hakkama saama – täiskasvanu peab.
  • Õpi oma tundeid märkama ja juhtima, see aitab igas olukorras säilitada täiskasvanuliku mõistvuse, kannatlikkuse ja rahu.
  • Igal tundel on tõusujoon, tipp ja langus. Kui juhtub, et oled väga ärritunud (tipus), peaksid olukorrast eemalduma, sest ka sinu ülekuumenenud aju ei suuda selgelt mõelda. Täiskasvanud inimese füsioloogiline ja psühholoogiline rahuolek taastub täielikult u 1,5 h pärast emotsionaalset kõrgpunkti.
  • Kui oled juba pikemat aega kergesti ärrituv, süvene endasse: mis sinu elus väljaspool lapsi võib vajada tasakaalustatust: paarisuhe? teised tähtsad suhted? töö? rahaasjad?
  • Ole oma lapse jaoks päriselt olemas. Laste kõige levinum põhjus hakata „pahaks“ on vanema emotsionaalne kättesaamatus: oskamatus olla kontaktis ja dialoogis. 

(pereterapeut Meelike Saarna)  

Nippe ja ideid 

Kui märkad, et emotsioonid on tõusuteel, saad seda takistada ja mõtlemisvõime säilitada. Vanema rahunemise strateegiaid on alati eeskujuks ka lastele.

  • tuleta meelde korrutustabel, nimeta mõttes kujundeid, värve – ratsionaalne ülesanne hoiab mõtleva aju töös
  • keskendu teadvalt mõnele detailile (pilv, kohvilõhn, linikumuster)
  • hinga sisse-välja sügavalt ja aegamisi
  • võta mullitaja või tee paberipall – puhumine, väljahingamine rahustab närvisüsteemi
  • tee eriti suure ulatusega liigutusi, nt käteringe
  • tee endale (salajane) rahukoht, pesa, kuhu veidikeseks eemalduda
  • ütle, et oled närvi minemas ja lähed natukeseks ära (õue, tualetti, rahukohta)
  • jookse vannituppa ja pane vesi jooksma – pahin lõõgastab
  • joo aeglaselt klaas vett, või hoia suutäit suus, lugedes aeglaselt 10ni
  • viska mõni nali, vali uus tegevus, esita paradoksaalne (imelik) küsimus
  • tee endale valgusfoorikaardid – punane=stopp
  • pinguta ja lõdvesta keha
  • küsi kallistust või kallista end ise  

(pereterapeut Meelike Saarna) 

Kadunud laste telefon