Küsimused & vastused

Mis on laste väärkohtlemine ja hooletussejätmine

Lapse väärkohtlemine on lapse füüsilist ja psüühilist heaolu alandav käitumine, mis seab ohtu tema eakohase arengu ja tervisliku seisundi.

Emotsionaalse väärkohtlemisega tekitatakse pingeseisund, mis võib põhjustada lapse emotsionaalsele arengule raskeid või pöördumatuid kahjustusi.

Füüsiline väärkohtlemine on tahtlik füüsilise jõu kasutamine, mis võib põhjustada lapsele kergemaid, raskemaid või eluohtlikke füüsilisi ja psühholoogilisi kahjustusi.

Seksuaalne väärkohtlemine on võimu, seksuaalsete või muude vajaduste rahuldamise eesmärgil toime pandud seksuaalse sisuga kontaktne või mittekontaktne tegevus täiskasvanu või teise lapse poolt, kes vanuse või arengutaseme tõttu on lapsega vastutus-, usaldus- või võimusuhetes.

Lapse hooletussejätmine on vanema, vanema elukaaslase, vanavanema jm lähisugulase või seadusliku hooldaja kohustuste mittetäitmine lapse füüsilise, vaimse, emotsionaalse ja sotsiaalse arengu eest hoolitsemisel, see võib kahjustada lapse eakohast arengut ning vaimset ja füüsilist tervist. Last kahjustab ka teiste pereliikmete vahelise vägivalla nägemine ja kuulmine.

Laste ja teismeliste seksuaalkäitumise murebaromeeter

Selleks, et normatiivset, tähelepanuvajavat või kohest sekkumist vajavat seksuaalkäitumist ära tunda, on koostatud lapse mitte-eakohase seksuaalkäitumise baromeeter. Murebaromeeter on juhis, mille järgi otsustsada, kas lapse või teismelise käitumine peaks muret tekitama ja millal sekkuda.

Murebaromeetri üldine eesmärk on ära hoida laste ja teismeliste seksuaalset kuritarvitamist ja väärkohtlemist laste ja teismeliste poolt ning vältida laste ja teismeliste probleemset seksuaalkäitumist.

See abimaterjal töötab valgusfoori põhimõttel: roheline tähistab normatiivset eakohast käitumist, kollane või oranž suuremat tähelepanu ja võib-olla sekkumist vajavat käitumist, punane kohest sekkumist vajavat käitumist.

Murebaromeeter, mille on loonud JanusCentret (Taani) aitab vältida ülereageerimist täiesti eakohase seksuaalkäitumise puhul, aga teiselt poolt aitab ära tunda neid märke, mis viitavad lapse abivajadusele või mõnikord ka hädaohule. Suur osa lapsi ja teismelisi, kelle seksuaalkäitumine on probleemne või kahjustav, on ise olnud kuritarvitamise ohvrid. Seetõttu on tähtis ära tunda probleemse seksuaalkäitumise ja kuritarvitamise sümptomeid ning esimesel võimalusel sekkuda.

Lisainfot saab helistades 116 111 (lasteabi infotelefon) või ka www.lasteabi.ee leheküljelt.

Hädaohus lapsest, kelle elu või tervis on ohus, tuleb teatada politseisse, helistades numbril 112.

Laste seksuaalkäitumise murebaromeeter on tõlgitud eesti ja vene keelde.

 

Murebaromeetri faili saab alla laadida lasteabi kodulehe menüüst INFOMATERJALID alt. 

Lisaks on Justiitsministeeriumil valminud videoklipp, kus psühhoterapeut Lemme Haldre selgitab, milline on mingis vanuses lapse eakohane seksuaalkäitumine ja millal peaks sekkuma. Klipp on leitav lasteabi kodulehelt PILDID & VIDEOD alt.

Venekeelsed materjalid on leitavad lasteabi kodulehe venekeelse versiooni INFOMATERJALID ja PILDID & VIDEOD alt.

Lisainfot murebaromeetri kohta leiab veebilehelt www.kriminaalpoliitika.ee 

Laste ja teismeliste seksuaalkäitumine

LASTE JA TEISMELISTE NORMAALNE SEKSUAALKÄITUMINE, MIS EI VAJA ERITÄHELEPANU

Seksuaalse huvi areng vastab lapse vanusele. Lastevahelisi seksuaalseid mänge iseloomustab võrdsus (osalevad samas vanuses ja sama arengutasemega lapsed) ja uudishimu. Mängud on eakohased, uudishimu on loomulik. Täiskasvanute tähelepanu ja sekkumine vähendab seksuaalmänge. Huvi seksuaalsuse vastu on tasakaalus huviga teiste tegevuste vastu.

LASTE JA TEISMELISTE SEKSUAALKÄITUMINE, MIS VAJAB HOOLIKAT TÄHELEPANU

Ülemäärane seksuaalne aktiivsus. Seksuaalkäitumine erineb loomulikust lapselikust uudishimust. Vanusele mittevastavad teadmised seksuaalsusest. Täiskasvanutepoolne käitumise avastamine ei peata seksualiseeritud käitumist.

LASTE JA TEISMELISTE SEKSUAALKÄITUMINE, MIS VAJAB KOHEST SEKKUMIST

Ülemäärane huvitumine pornograafiast. Seksuaalsete mängudega kaasnevad tunded ja emotsioonid, mis on seotud süü, häbi või hirmuga. Teiste laste kaasamine mängudesse nende äraostmise, ähvarduste või jõuga. Kaasatud lapsed on vanuse, küpsuse või intellekti poolest mängu algatajast väga erineval tasemel. Ilmsed erinevused kaasatud laste vanuses, küpsusastmes ja intellektis. Ohver räägib vägivallast, mida iseloomustab oraalne, anaalne või vaginaalne penetratsioon või muu hirmutav käitumine.

(www.kriminaalpoliitika.ee)

Miks lapsed ei soovi väärkohtlemisest rääkida

Võimalikud asjaolud ja märgid, mis võivad kahandada laste soovi rääkida toimunud seksuaalsest vägivallast:

• Laps võib salata väärkohtlemise toimumist, kuna teda on vägivalla kasutamisega või füüsilise karistamisega hirmutatud

• Lapsi sunnitakse vaikima pannes neile vastutus perekonna lagunemise, ema kurjaks saamise või muude halbade sündmuste eest, mis perekonnas võiksid juhtuda, kui laps avalikustab intsesti

• Hirm avalikukstulemise tagajärgede ees perekonnale. Laps tajub, et avalikustamine toob kaasa sündmuste laine, mida ta ei oska ette ennustada ega ammugi mitte kontrollida. Hirm teadmatuse ees pärsib aga juhtunust rääkimist. Näiteks ei taha lapsed teha emale haiget, kui nad räägivad isa väärast käitumisest. Samuti kardavad lapsed lahutust

• Lapse kognitiivsed ja arengulased piirangud (sõnavara puudumine)

• Emotsionaalsed takistused: häbi tunne, alanduse ja piinlikkuse tunne, enesesüüdistamine

• Laps on „ära ostetud“ altkäemaksude ja hüvitiste kaudu

• Väärkohtleja on lapsega seotud (pereliikme puhul on teatamine keerulisem, mittepereliikmest väärkohtlejast räägitakse kergemini)

• Suhted väärkohtlejaga (sh lojaalsus väärkohtlejale, emotsionaalne side väärkohtlejaga, eriti tingimustes, kui teiste pereliikmetega on jahedad suhted)

(www.kriminaalpoliitika.ee)

Seksuaalse väärkohtlemise ohvrid

Kui sind on seksuaalselt või füüsiliselt ärakasutatud, on oluline, et annaksid juhtunust kellelegi teada ja saaksid abi. Avalikustamine võib olla hirmutav, aga see on esimene samm selleks, et saaksid paraneda. Räägi täiskasvanule, keda Sa usaldad ja kellega tunned ennast mugavalt. Mõnikord võib see olla Su ema-isa või mõni teine sugulane, mõnikord õpetaja, nõustaja või ka sõbra vanem. Peamine on, et Sa usaldad seda isikut.

Kellele peaks rääkima? Küsimused ja vastused abi otsimise kohta pärast seksuaalset ärakasutamist

Seksuaalsest ärakasutamisest teistele inimestele rääkimine võib olla peaaegu sama valulik ja hirmutav kui ärakasutamine ise. See võib olla lausa nii valulik ja hirmutav, et paljud lapsed, keda on seksuaalselt ärakasutatud, ei räägi juhtunust kunagi kellelegi.

Kui Sa pole kindel, kellele rääkida, helista lasteabitelefoni numbrile 116111. Kõne on tasuta, telefon töötab 24/7 ja nõustajad aitavad Sul abi leida. Sa ei pea isegi oma nime neile ütlema.

Miks ma peaksin kellelegi rääkima? Ainus, mida ma tahan, on sellest üle saada.

Seksuaalne ärakasutamine elab edasi salajas hoidmise tõttu. Kurjategijad süüdistavad, häbistavad või ähvardavad sageli oma ohvreid, et mitte keegi ei saaks teada nende tegudest. Juhtunust rääkimine on Sinu jaoks esimene samm paranemise suunas, samuti esimene samm, et võtta sulle haiget teinud isikult võimalus teha kellelegi teisele haiget.

Mida teha, kui inimene, kellele ma räägin, ei usu mind?

Räägi kellelegi teisele! Enamik lapsi leiab, et täiskasvanud, kellele nad räägivad, usuvad ja aitavad neid. Ent kui kurjategija on sugulane või perekonnasõber, siis mõned täiskasvanud ei pruugi tahta uskuda, et inimene, keda nad usaldasid, võis hakkama saada millegi nii kohutavaga. Kui esimene inimene, kellele Sa räägid, ei usu Sind või ei võta Sinu aitamiseks midagi ette, siis jätka rääkimist teistele. Räägi oma lemmikõpetajale, koolinõustajale, kooliõele, lastekaitsetöötajale või helista lasteabitelefoni numbrile 116111, kuni saad toetust ja abi, mida Sa vajad.

Mis juhtub pärast seda, kui ma olen rääkinud?

Võid tunda muret enda ja oma keha pärast. Arstlik läbivaatus aitab teha kindlaks, et Sa oled terve. Lisaks sellele võib Sul olla vaja rääkida sotsiaaltöötaja, nõustaja või politseiga. Sellises olukorras võib nõustamine olla noortele väga kasulik. Kui kurjategija oli keegi, kellega Sa koos elad, võib Sinu kodune elukorraldus muutuda, et tagada Sinu ja teiste perekonnaliikmete turvalisus. Mis ka ei juhtuks, pea meeles, et kõik tehakse Sinu turvalisuse ja Sinu paranemiseks vajaliku abi huvides. Avalikustamisega võivad esile kerkida mitmed segadust tekitavad tunded. Võid tunda ennast hästi, sest Sa ei pea enam suurt saladust hoidma ning turvalisemalt, sest oled kellelegi juhtunust teada andnud. Kuid võid tunda ka viha juhtunu pärast ja karta inimeste reaktsioone. Sa võid isegi tunda muret, mis saab edasi kurjategijast. Kõik need tunded on loomulikud. Kõige tähtsam on meeles pidada, et Sa toimisid õigesti ja Sina ei ole ärakasutamise toimumises süüdi. 

Kas ma ei saaks oma sõnu tagasi võtta?

Päevad ja nädalad pärast seksuaalse ärakasutamise avalikustamist võivad olla rasked, eriti siis,kui kurjategija oli keegi, keda Sa hästi tundsid. Paljud kurjategijad püüavad panna oma ohvreid ärakasutamise eest vastutust tundma või uskuma, et see oli armastus. Sina ei ole KUNAGI süüdi seksuaalses ärakasutamises, samuti ei ole see KUNAGI täiskasvanule sobiv viis lapse (sh teismelise) vastu armastuse väljendamiseks. Ärakasutamise avalikustamisega oled kaitsnud ennast ja teisi lapsi, keda oleks võidud ära kasutada. Võisid isegi aidata kurjategijal abi saada, et ta edaspidi enam teisi ei kuritarvitaks. Mõnikord võib perekonnal ja sõpradel kuluda aega juhtunu mõistmiseks ja kurjategija kohutava teo täielikuks tunnistamiseks. See võib olla ärritav ja hirmutav, kuid enamikul ärakasutamise avalikustanud lastel on perekonnaliikmeid ja sõpru, kes neid toetavad ja tahavad aidata. Pea vastu ning toetu inimestele, kes Sind usuvad ja keda Sa usaldad.

Kust saab abi?

Lasteabitelefon 116111 – telefonile on oodatud kõned, mis on seotud lastega, lapsi puudutavate teemadega või kui on vaja teatada abivajavast lapsest. Lasteabitelefonil antakse nõuannet, jagatakse informatsiooni ning vajadusel tagatakse info edastamine vastavatele spetsialistidele. Helistajateks võivad olla nii lapsed kui ka täiskasvanud. Telefon töötab ööpäevaringselt, vastatakse nii eesti kui vene keeles. Kõne on helistajale tasuta ning soovi korral anonüümne. Lisaks helistamisele saab nõuannet küsida ka ONLINE nõustamisena läbi kodulehe www.lasteabi.ee "Küsi abi", kirjutades info@lasteabi.ee või Skype-i Lasteabi_116111.

Kadunud laste telefon 116000 – Mõtled kodust ära jooksmise peale? Oled kodunt ära jooksnud ning soovid rääkida? Sinu laps on kaduma läinud? - helista 116000 või kirjuta info@lasteabi.ee. Kadunud laste telefonile 116000 on võimalik teada anda kadunud lastest nii Eestis kui ka mõnes teises Euroopa riigis. Nõustajad annavad nõuannet, mida olukorras teha ning pakuvad emotsionaalset tuge. Telefon 116000 on avatud 24/7, on kõigile helistajatele tasuta ning helistajale anonüümne.

Laste Vaimse Tervise Keskus, Tallinnas - registratuur 678 7400, Tervise 28, 13419 Tallinn. Eesmärgiks on pakkuda lastele ravi või rehabilitatsiooni, et see oleks järjepidev ja süsteemne ning abi vajavaid lapsi märgataks varem sh väärkoheldud laste abistamine.

Tartu Laste Tugikeskus - osutab tasuta psühholoogilist abi Tartu linna lastele ja nende vanematele. Teenindatakse ka lapsi ja peresid väljastpoolt Tartut. Sellisel juhul tasub teenuse eest pere või eelneval kokkuleppel nende kohalik omavalitsus. Tel: 7 484 666 e-post: ch.abuse@online.ee

Noorte Nõustamiskeskused – www.amor.ee 

Politsei - 112

(www.krimaalpoliitika.ee)

Ohvriabiteenus

Ohvriabi on tasuta avalik sotsiaalteenus, mille eesmärgiks on säilitada või parandada ohvri toimetulekuvõimet.

Ohvriabitöötajad pakuvad emotsionaalset tuge ja jagavad informatsiooni abi saamise võimaluste kohta. Samuti juhendavad ja abistavad suhtlemisel riigi ja kohaliku omavalitsuse asutustega ning teiste ohvrile vajalikke teenuseid osutavate asutustega.

Õigus pöörduda ohvriabisse on kõigil inimestel, kes on langenud hooletuse või halva kohtlemise, füüsilise, vaimse või seksuaalse vägivalla ohvriks. Igal inimesel, kellele on põhjustatud kannatusi või tekitatud kahju, on võimalik saada nõustamist sõltumata sellest, kas kahju tekitaja on tulnud avalikuks ja kas tema vastu on algatatud kriminaalmenetlus.

Pöördu ohvriabitöötaja poole, kui tahad oma probleemist rääkida, tunned, et vajad tuge oma murede lahendamiseks või soovid leida oma olukorrast väljapääsu.

INFO: telefon 612 1360; e-post: ohvriabi@sotsiaalkindlustusamet.ee

Igas maakonnas, enamasti politseiga ühes hoones, töötab vähemalt üks ohvriabitöötaja, Eestis kokku on neid 29. Nad pakuvad ohvritele esmast ohvriabiteenust, korraldavad psühholoogilise abi ja vajaduse korral riikliku kuriteohüvitise andmist. Alates 2013. aastast pakutakse ohvriabikaudu eriteenuseid inimkaubanduse ohvritele ning ala-ealistele seksuaalkuritegude ohvritele.

 

(www.sotsiaalkindlustusamet.ee, www.kriminaalpoliitika.ee)

Kadunud laste telefon