Küsimused & vastused

Piiriülene lastekaitsetöö

Juba üle kümne aasta on Eesti kodanikud saanud kasutada Euroopa vaba liikumise õigust, valides omale sobivamat elu- ja töökohta. Sellel on kindlasti positiivseid mõjusid, kuid esineb ka probleeme. Rännates ühest riigist teise, aga pööramata tähelepanu oma uue elukohaks valitud riigi lastekaitse küsimustele, võib pere oma laste heaolu küsimusi erinevalt tõlgendada. Samas on lastel õigus kaitsele igasuguse vägivalla, väärkohtlemise ja hooletusse jätmise eest. Samuti on lastel õigus olla kaitstud perest eraldamise eest, välja arvatud juhul, kui pädevad asutused otsustavad, et eraldamine on vältimatu ning toimub lapse huvides. Igal lapsel on õigus ohutule elule ja hoolitsusele. Keerulistes olukordades vajavad lapsed tingimusteta kaitset ja nende pered ja lähedased asjakohast nõustamist. Piiriülene lastekaitsetöö juhtumi puhul on tegemist olukordadega, kus abivajav laps või üks lapsevanem on pärit, resideerus või elab endiselt välismaal.

Abiks spetsialistile

Piiriülest lastekaitsejuhtumit (edaspidi juhtum) korraldab lapse hariliku elukohajärgne lastekaitsetöötaja. Lapse harilik viibimiskoht ja lapse ning pere sissekirjutus ei pruugi ühtida ning seetõttu vajab infot piiriülese juhtumi kohta ka kohalik omavalitsus (seal hulgas ka välisriigis), kuhu laps või tema vanemad (vanem) on sisse kirjutatud. Riik, kes küsib infot lapse või pere kohta, organiseerib enamasti ka tõlke.

Millist infot võin küsida ja pean andma teise riigi lastekaitsetöötajale?

  • lapse nimi ja sünniaeg
  • lapsevanemate nimed ja sünniajad
  • lapsevanemate ja puudutatud isikute kontaktandmed
  • rahvastikuregistri andmed (hooldusõigus ja rahvastikuregistri järgne elukoht)
  •  olukorra lühikokkuvõte
  • millist infot vajan
  • taotleja ja/või vastaja kontaktandmed (sh ametiasutus, postiaadress, e-posti aadress, telefoni- ja faksinumber)

NB! Eesti isikukood ja digitaalne allkiri ei kehti väljaspool Eestit!

Abiks lapsevanemale

Hooldusõiguse küsimused lahku läinud lapsevanemate puhul

Tihtipeale on lapsevanematel, kes on otsustanud lahku minna, omavahel palju erimeelsusi, kuid need erimeelsused ei tohi lapsel takistada suhet mõlema vanemaga. Eesti Vabariigi Perekonnaseaduse § 143 lg 1 järgi on lapsel õigus isiklikult suhelda mõlema vanemaga. Mõlemal vanemal on kohustus ja õigus suhelda lapsega isiklikult. Sama paragrahvi lg 2 toob välja, et vanem peab hoiduma tegevusest, mis kahjustab lapse suhet teise vanemaga või raskendab lapse kasvatamist. Sama säte kehtib, kui last hooldab ja kasvatab muu isik.

Lapsevanematel on võimalik omavaheline suhtlemiskord lapsega kokku leppida neljal viisil

  1. Kõige lapsesõbralikum ja pere jaoks parim lahendus oleks see, kui lapsevanemad lepiksid lapsega suhtlemiskorra kokku omavahel, kasutades selleks vajadusel pereterapeudi abi.
  2. Juhul, kui lapsevanemad ei suuda seda kokkulepet omavahel saavutada, siis tuleb neil pöörduda kohaliku omavalitsuse lastekaitsetöötaja poole, kes nõustab ja aitab peret suhtlemiskorra määramisel.
  3. Kui lapsevanemad soovivad, et kokkulepe oleks juriidiliselt valiidne, siis on neil võimalus pöörduda notari poole, kes koostöös lapsevanematega aitab vormistada ametliku suhtlemiskorra. Suhtlemiskorda ei pruugi aga notari juures võimalik kokku leppida, kui vanemate omavahelised suhted on halvad ning erimeelsused suured.
  4. Lapse jaoks kõige halvem variant suhtlemiskorra määramiseks on pöördumine kohtusse. Kohus peab kaasama otsuse langetamiseks kohaliku omavalitsuse lastekaitsetöötaja. Kohtulahendid võivad mõnede juhtumite puhul võtta aega mitu aastat. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 563 toob välja, et kui vanem teatab kohtule, et teine vanem rikub lapsega suhtlemist korraldavat kohtumäärust või notariaalselt tõestatud vormis sõlmitud kokkulepet või raskendab selle täitmist, kutsub kohus vanema avalduse alusel vanemad enda juurde last puudutava lahkheli kokkuleppel lahendamiseks. Kohus ei pea vanemaid enda juurde kutsuma, kui selline lepitusmenetlus või sellele järgnev kohtuväline nõustamine on juba tulemuseta jäänud. Täpsemat infot lepitusmenetluse kohta võivad lapsevanemad leida Lepitusseaduse alt.

Tasuta juriidiline abi

Konsulteerida võib ka advokaadiga, et teada saada õiguslikke tagamaid - mis õigused kellel on http://www.juristideliit.ee/. Kui on juba tõendusmaterjale, et teine vanem tahab last röövida ja viia teise riiki, siis saab lapsevanem taotleda kohtu kaudu esialgset õiguskaitset ning tasuta õigusabi http://www.kohus.ee. Kui mõlemal vanemal on hooldusõigus, siis riigist lahkumiseks piisab teise vanema kirjalikku loast, mis on esitatud avalduse vormis.

Juhtumid lastega, peale vanemate lahuminekut

Eestis tegeleb piiriüleste juhtumitega lastekaitsetöötaja, kelle koostööpartnerid on Justiitsministeerium, Välisministeerium, Sotsiaalkindlustusamet ja selle riigi konsul, kus laps parajasti viibib.

Piiriülesed juhtumid lastega, millega Eestis kokku puututakse on

  • alaealistega seotud juhtumid välisriikides
  • lastega välismaale reisimine
  • ilma vanema(te) nõusolekuta välismaale rändama läinud laps
  • kui Eesti vanemalt võetakse laps
    a) teise riigi sotsiaaltöötajate poolt
    b) teise vanema poolt
  • piiriüleste hooldusõiguslike nõuete (sh. eestkoste) kohtualluvus;
  • ühe riigi hooldusõigusliku lahendi tunnustamine teises riigis;
  • teise riigi eestkosteasutuste teavitamine tähelepanu vajavast perekonnast / lapsest;
  • õigusvastaselt äraviidud või kinnihoitud lapse tagastamise taotlemine välisriigist (rahvusvaheline lapserööv);
  • suhtlusõiguse tagamine piiriüleselt;
  • elatise sissenõudmine kui vanem asub teises riigis (Justiitsministeerium, Sotsiaalministeerium ja Välisministeerium, 2014).

Rahvusvahelist lapseröövi reguleerib „Lapseröövi suhtes tsiviilõiguse kohaldamise rahvusvaheline konventsioon“ (nn. Lapseröövi konventsioon), alla kirjutatud Haagis 25.10.1980. Eesti ühines konventsiooniga 01.07.2001. Konventsiooni põhieesmärgiks on laste huvide esikohale seadmine lapse hooldust puudutavates küsimustes kaitstes lapsi rahvusvaheliselt nende õigusvastasest äraviimisest või kinnihoidmisest tulenevate kahjulike mõjude eest, samuti ühiste reeglite loomine kindlustamaks nende viivitamatut tagasipöördumist nende hariliku viibimiskoha riiki ning laste külastusõiguse kindlustamine. Olulised on ka Brüssel II bis määrus (2201/2003) ja Haag 1996 konventsioon, mis mõlemad sisaldavad sätteid laste paigutamise ja laste kaitseks võetud meetmete ning asutuste koostöö kohta.

Kadunud laste telefon