Küsimused & vastused

Mis on sõltuvus?

Sõltuvus on seisund, kus teatud tegevusest tekkiv meeldiv elamus muutub inimesele peagi lõplikult siduvaks vajaduseks. Sõltuvus tekib varem või hiljem uimastite, sealhulgas ka alkoholi ja tubaka, tarvitamisest, kuid võib ilmneda ka hasartmängude mängimisel või interneti kasutamisel. Sõltuvuse tekkeks kuluv aeg on seotud paljude erinevate teguritega. Rolli mängivad siin nii inimese isikuomadused, aine või tegevuse omadused, väärkasutuse intensiivsus ja paljud teised tegurid. Eksisteerib erinevaid sõltuvuse liike – psüühiline, füüsiline, sotsiaalne, seksuaalne, majanduslik.

Suitsetamine

Suitsetamine on väga laialt levinud nii noorte kui ka täiskasvanute seas, kuid paljud inimesed ei teadvusta seejuures, et tubaka puhul on tegemist siiski uimastiga. Kuigi see on seaduslik, tekitab tubakas tugevat sõltuvust, millest saadakse aru alles selle küüsis olles. Tubakas sisaldab nikotiini, mis on võimas närvimürk ja põhjustab sõltuvust ning muudab meie organismi tegevust, nagu teisedki uimastid. Seetõttu on palju kergem suitsetamist ennetada kui sellest hiljem lahti saada. Tubakatoodete tarbimine võib tihti tunduda ohutuna, sest tervisekahjustused ei ole kohe nähtavad, vaid tekivad alles aastate pärast. Kuid tegelikult on sellel väga palju erinevaid

Narkootikumid

Sageli kasutatakse keelatud uimastitest rääkides sõna „narkootikumid“. Uimastid on ained, mis mõjutavad inimese enesetunnet, käitumist ja teda ümbritseva maailma tajumist. Igal uimastil on kõrvalmõjud, sageli kahjulikud ja pöördumatud. Nende tarvitamine võib tõsiselt kahjustada tervist. Mitmed terviseprobleemid võivad tekkida alles aastaid hiljem pärast uimastite tarvitamist. Kõik uimastid võivad tekitada sõltuvust ehk soovi ja vajadust saada seda üha uuesti ja uuesti kogeda. Kui enam ilma uimastita hakkama ei saa, on tekkinud sõltuvus ehk narkomaania. 

Narkootikum on teadvust mõjutav aine, mis tekitab kergesti harjumuse ning haigusliku tungi seda ainet järjekindlalt tarvitada. Narkootikumid mõjutavad inimese enesetunnet, ümbritseva maailma tajumist ja käitumist. Kõik narkootikumid tekitavad sõltuvust ehk soovi saada uimastit üha uuesti. Sõltuvus võib olla kas vaimne või füüsiline. Vaimne sõltuvus tähendab, et peale narkootikumi mõju kadumist tekib inimesel varem või hiljem vastupandamatu tung võtta seda uuesti. Enamasti ei suudeta sellele tahtmisele vastu seista ja hangitaksegi uus kogus. Füüsiline sõltuvus tähendab, et inimese keha on narkootikumide kasutamisega harjunud ning vajab neid pidevalt. Kui sellisel inimesel jääb mingil põhjusel tavapärane kogus narkootikumi saamata, jääb ta justkui haigeks: tekivad võõrutusnähud. Näiteks heroiinitarvitajal tekivad sülje- ja pisaratevool, lisaks kõhukrambid, valud liigestes ja mitmed muud hädad. Eri narkootikumidel võivad võõrutusnähud olla erinevad.

Narkootikumid võivad olla kas looduslikku päritolu (näiteks kanep) või tehakse neid keemiliselt (näiteks LSD).

Lisaks tervise rikkumisele tuleb narkootikumidest veel palju muud halba. Narkootikumide tarvitamine ja uimast taastumine nõuab palju aega ja raha, seepärast hakkavad kannatama töö ja kool. Tekib hulgaliselt probleeme – täitmata kohustused, võlad, masendus ja valetamine, sõbrad keeravad selja, sekeldused politseiga. Paljud endised narkosõltlased on hiljem tunnistanud, et kahetsevad väga narkootikumidele raisatud aastaid. Narkootikumide mõju all kaob enesekontroll ja inimese käitumine muutub. Narkouimas on sooritatud võikaid kuritegusid, jäädud ilma oma parimatest sõpradest ja tehtud uskumatuid nõmedusi Ohud, mis kehtivad iga uimasti puhul - kunagi ei saa päriselt kindel olla, mida tegelikult tarvitatakse; ostetud uimasti ei ole kunagi täiesti puhas ja pole teada, millega seda segatud on; et uimasti tegelik kangus ei ole täpselt teada, võib kogemata saada üledoosi; uimastite toimes ei saa kunagi päriselt kindel olla, ka siis kui seda on varem tarvitatud; uimastite läbisegi tarvitamine võib olla äärmiselt ohtlik, see kehtib ka juhul, kui neid tarvitatakse koos alkoholiga. Nõelte, süstalde ja muu süstimisvarustuse jagamisel on suur oht nakatuda näiteks HIVsse, B ja C hepatiiti ehk kollatõppe jne. Süstimine kahjustab tõsiselt veene. Lisaks on uimastite omamine kriminaalkorras karistatav. Taoline noorusaja süüdimatus võib hiljem kujuneda tõsiseks takistuseks näiteks reisimisel, sest paljud riigid keelduvad sellistele inimestele viisade andmisest. Uimastitega seotud kriminaalkaristusest võib saada ka komistuskivi töökoha valikul.

Ravimid, rahustid, unerohud - Rahustid muudavad inimese lõdvestunuks ja rahulikuks, tekitavad eufooriat ja leevendavad pinget. Suures koguses rahustite tarvitamine tekitab sõltuvust: inimene ei suuda nende tarvitamisest loobuda ning vajavad ennast hästi tundmiseks uusi ja üha suuremaid koguseid; võivad tekkida tõsised unehäired ja kasutaja ei suuda ilma tablettideta enam üldse magama jääda; põhjustavad sageli peavalusid ning ajavad oksendama; tarvitaja kaotab sageli huvi elu vastu, muutub uimaseks ja loiuks.

Liimid, lakid - Mürgine kodukeemia, mille kasutamine on väga ohtlik. Igal kodukeemiaainel on oma nimi. Kasutatakse liime, lahusteid, gaase. Kahjulik, kuna liimid ja lakid on väga mürgised, nende sisse hingamine on kehale väga kahjulik. Tihti surevad inimesed mürgise kodukeemia kasutamise tagajärjel; paljudel kasutajatel läheb süda pahaks, tekib tugev peavalu ja nad võivad muutuda agressiivseks; kasutajad tunnevad tugevat peapööritust, nad võivad ootamatult kukkuda, auto ette tuikuda või muud moodi ennast vigastada; pidevatel kasutajatel tekivad pöördumatud ajukahjustused; mõned tarvitajad lämbuvad plastkotis, millest liimi hingatakse; mõned kasutajad on minestanud ja siis omaenda okse sees uppunud.

Narkootikumide tarbimine

Uimasteid hakatakse tarvitama väga erinevatel põhjustel: uudishimust, kaaslaste surve all, suhtlemise hõlbustamiseks, stressi leevandamiseks, igavuse peletamiseks, murede unustamiseks. Eestis on seadusega keelatud illegaalsete uimastite kasutamine, omamine ja müümine. Uimastitega seonduvad süüteod jagunevad väärtegudeks ja kuritegudeks. Kui on teada keegi kes tarbib, müüb või vahendab narkootikume, tuleb pöörduda politsei, erinoorsootöötaja või spetsialisti poole, kust saab vajalikku infot ja abi probleemi lahendamiseks. Kui tunned, et soovid nõuannet, siis võta julgelt ühendust lasteabitelefoniga 116111.

Kui sina/ sinu sõber/ sinu laps tarbib narkootikume?

Kui sul on mõni lähedane, kellel kahtlustad sõltuvust, võib sul olla keeruline roll tema aitamisel. Sõltlasi ei saa aidata, kui nad ise ei taha ennast aidata. Kõige peamine on sõltlasel tunnistada oma probleemi ja siis alles saate koos selle vastu midagi ette võtta. Kui sõber on oma probleemi tunnistanud, kinnita talle, et sõltuvus on haigus ja sellest on võimalik vabaneda. Peaaegu iga sõltuvuse vastu leidub meditsiiniline abi, nõustamine ja teraapia! Ja need aitavad! Tee oma lähedasele ettepanek kohtuda arsti või nõustajaga. Mine temaga kaasa ja ütle, et oled valmis teda toetama, kui selleks peaks vajadus tekkima. Kui sulle tundub, et su lähedane võib olla eluohtlik endale või kellelegi teisele, pead sa pöörduma spetsialisti poole isegi siis, kui ta on palunud seda mitte teha. Kui tunned, et soovid nõuannet, siis võta julgelt ühendust lasteabitelefoniga 116111.

Liigne arvuti/interneti kasutus

Internetisõltuvusest pääsemiseks soovitatakse kõige enam piirata arvutikasutamist. Tuleb luua täpne ajakava - näiteks piirata oma arvuti kasutamist ühele tunnile päevas. Erinevalt enamikust teistest sõltuvustest ei ole täielik loobumine soovitatav. Oluline on leida endale tegevus arvutist ja internetist eemal ning kasutada arvutit vaid konkreetsetel eesmärkidel.

7 – 10 - aastased lapsed peavad arvutiga hakkama saama 45 minutit päevas. 

11 – 13 - aastased  – kaks korda päevas, mõlemal korral 45 minutit. 

13+ aastased – kolm korda päevas, korraga 45 minutit.

Pole mõtet ignoreerida arvutivõimalusi, kuid arvutit tuleks kasutada vastavalt vajadusele. Käia võiks rohkem õues ning veeta aega eemal tehnikaseadmetest (televiisor, tahvelarvuti, nutitelefon jne).

Kuidas arvutisõltuvust ära tunda?

Kindel ohu märk on see, kui kooliasjad hakkavad tegemata jääma sellepärast, et istutakse vaid arvuti taga. Liigsele arvutikasutusele viitavad -  enesessetõmbumine; soovimatus lõpetada töö või mängimine arvutis; ei märgata või ignoreeritakse väliseid sündmusi; ärritus sunnitud arvutist eemaldamise korral;  pidev soov minna arvuti taha; koduste tegevuste, õppetöö kohustuste unustamine ja selle asemel  arvutimängud;  hoolimatus oma tervise, hügieeni ja une suhtes seoses pikaajalise viibimisega arvutis; huvi kaotamine kõige muu vastu peale arvutis olemise.

Oluline on meelde jätta, et kui ise ei tule toime, siis tuleb pöörduda spetsialisti vastuvõtule ja probleemiga tuleb tegeleda KOHE, edasi ei tohi midagi lükata.

Kadunud laste telefon