Sorry, you need to enable JavaScript to visit this website.
Skip to content
päise bänner

Lapse heaolu hindamise käsiraamat

Lapse heaolu hindamise käsiraamat on valminud 2017. aastal ja läbinud uuenduskuuri 2023. aastal koostöös kohalike omavalitsustega. Käsiraamatu näol on tegemist ainsa riikliku juhendmaterjaliga lastekaitsetöös lapse heaolu hindamiseks.

Materjalid

2.1. Abivajavast lapsest teate vastuvõtmine

Teade abivajavast lapsest võib kohalikule omavalitsuse lastekaitsetöötajani jõuda vabas ja suulises vormis, ametliku teatena või muul viisil. Teade, sõltumata selle vormist, tuleb lastekaitsetöötajal registreerida STARis. Lasteabitelefonilt ja politseilt saabuvad teated jõuavad lastekaitsetöötajani läbi STARi automaatselt. Juhul, kui abivajava lapsega on kohalikul omavalitsusel olemas varasem kokkupuude, siis on soovitatav uus saabunud teade abivajavast lapsest siduda olemasoleva menetlusega STARis.

Abivajavast lapsest teate vastuvõtmine ja registreerimine aitab tagada teate menetlemise lastekaitseseaduses ettenähtud aja jooksul. LasteKS § 29 lg 3 alusel peab kohalik omavalitsus kümne päeva möödumisel abivajavast lapsest teada saamisest tegema otsuse juhtumikorralduse algatamiseks või algatamata jätmiseks või juhtumi edastamiseks pädevale ametiisikule. Eelnimetatud aja jooksul on lastekaitsetöötajal vajalik kokku koguda lapse heaolu eelhindamiseks vajaminev informatsioon.

Suuliselt saabuva teate vastuvõtmise hetkel on oluline koguda kokku võimalikult faktiline ja täpne informatsioon, mis kirjeldab lapse abivajadust ja olukorda. Hädaohus olevate laste puhul võib teate vastuvõtmisel saadav informatsioon olla määrava tähtsusega, et abistada viivitamatult last ning vajaduse korral toimetada laps ohututesse tingimustesse kuni ohu möödumiseni.

Täiendava informatsiooni saamiseks on soovitatav küsida teatajalt lisaküsimusi, mis on abiks lapse abivajaduse määratlemisel ja eelhindamise teostamisel. Teate vastuvõtmisel esitatavad küsimused võivad olla:

  1. Kuidas kirjeldate lapse seisundit ja olukorda?
  2. Kas Teie arvates on laps otseselt ohus? Kui jah, siis milles antud oht seisneb?
  3. Kas teate kus laps praegusel hetkel viibib?
  4. Kas peres on veel lapsi? Kui jah, siis mitu ning millises vanuses?
  5. Kas laps on teadlik, et Teie teate tema olukorrast?
  6. Kas laps on teadlik, et Teie annate temast teada?
  7. Kas olete antud lapse osas varsemalt veel kellegi poole pöördunud?
  8. Kas soovite teate edastamisel jääda anonüümseks?

Juhul, kui lastekaitsetöötajale saabuv kirjalik teade abivajavast lapsest sisaldab vähesel määral informatsiooni ning ei võimalda määratleda konkreetset abivajavat isikut ja abivajadust, on lastekaitsetöötajal vajalik see võimalikult kiiresti välja selgitada. Võimaluse korral küsida telefonivestluse vahendusel teatajatelt täiendavalt lisainformatsiooni. STARi on võimalik sisestada teade abivajava lapse kohta, kelle isik ei ole teate edastamisel hetkel teada. Sel juhul on tegemist anonüümse lapsega. Hiljem, lisainformatsiooni saamisel, on võimalik STARis varasemalt anonüümne laps isikustada.

Vaatamata teate edastamise vormile, peab teate vastuvõtmise hetkel lastekaitsetöötaja määratlema, kas tegemist on abivajava või hädaohus oleva lapsega (vt joonis 1). Antud määratlust tehes tugineb lastekaitsetöötaja teate edastamisel saadud informatsioonile.

Joonis 1. Abivajavast lapsest teate vastuvõtmine
Joonis 1. Abivajavast lapsest teate vastuvõtmine

Palun oota...

Peida veebileht kiiresti