Sorry, you need to enable JavaScript to visit this website.
Skip to content
päise bänner

Lapse heaolu hindamise käsiraamat

Lapse heaolu hindamise käsiraamat on valminud 2017. aastal ja läbinud uuenduskuuri 2023. aastal koostöös kohalike omavalitsustega. Käsiraamatu näol on tegemist ainsa riikliku juhendmaterjaliga lastekaitsetöös lapse heaolu hindamiseks.

Materjalid

3.5. Otsus juhtumikorralduse algatamise või algatamata jätmise kohta

Abivajava lapse kohta tulnud teate ja läbiviidud eelhindamise tulemusena peab lastekaitsetöötaja tegema otsuse juhtumikorralduse algatamise või algatamata jätmise kohta. LasteKS § 29 lg 3 alusel peab kohalik omavalitsus kümne päeva möödumisel abivajavast lapsest teada saamisest tegema otsuse juhtumikorralduse algatamise või algatamata jätmise kohta või edastama juhtumi pädevale ametiisikule.

Otsust juhtumikorralduse algatamise või algamata jätmise kohta aitavad teha järgmised küsimused:

  1. Kas on teavet või märke, mis viitavad lapse arengu ohustamisele?
  2. Kas on teavet või märke, mis viitavad vanemate vähesele suutlikkusele?
  3. Kas on teavet või märke, mis viitavad ohtudele lapse perekonnas või kasvukeskkonnas?
  4. Kas laps ja pere võtavad vastu pakutavat abi?
  5. Kas laps ja pere on valmis tegema koostööd spetsialistidega ja on valmisolek murega tegelemiseks?

Otsus juhtumikorralduse algatamata jätmise kohta on põhjendatud, kui eelhindamise tulemusel selgub, et lapse abivajadust on võimalik rahuldada ühekordse meetmega ning lastekaitsetöötajal ei ole vajalik lapse heaolu tagamiseks suuremal määral sekkuda. Ühekordseks meetmeks võib olla näiteks sotsiaalnõustamine, -toetuse või informatsiooni jagamine.

Juhul, kui eelhindamise tulemusel on näha, et lapse abivajadust ei saa rahuldada ühekordse meetmega ja on vajadus lastekaitsetöötaja täiendavaks sekkumiseks või kui abivajadus vajab põhjalikumat hindamist, peab algatama juhtumikorralduse. Juhtumikorralduse põhimõtet tuleb rakendada ka juhul, kui lapse ja tema pere iseseisva toimetuleku parandamiseks tuleb abi andmisel koordineerida mitme organisatsiooni koostööd. Vajadus lastekaitsetöötaja täiendavaks sekkumiseks võib tuleneda lapsevanemate vähesest võimekusest, vanemlike oskuste vähesusest, perekondlikest teguritest, suhetest, lapse tervislikust seisundist, arengutasemest või lapse elamistingimustest.

Otsus juhtumikorralduse algatamata jätmise kohta tuleb fikseerida toiminguna abivajava lapse lihtmenetluse juurde STARis. Otsuse tegemisel on vajalik tuua välja põhjendus miks ei algatata juhtumimenetlust. Juhtumikorralduse algatamise korral tuleb muuta STARis lihtmenetlus juhtumimenetluseks, mille tulemusena STAR fikseerib süsteemse toiminguga juhtumimenetluse algatamise.

Palun oota...

Peida veebileht kiiresti