Sorry, you need to enable JavaScript to visit this website.
Skip to content
lapsed löövad plaksu

Tunded

Tunded ei ole head ega halvad. On okei tunda kõiki tundeid, vahel ka mitut samal ajal. Oluline on tähele panna, kuidas need tunded meid käituma panevad. Oma tunnetest on hea rääkida – nii teavad ka teised, mis sinuga toimub. Samas ei ole okei endale ja teistele sõnade või tegudega haiget tegemine. Samuti ei ole okei, kui oled pikalt kurb, vihane, ükskõikne või keegi kohtleb sind halvasti – kiusab, alandab, teeb midagi vastu sinu tahtmist. Siis on väga oluline leida keegi, kellele endaga toimuvast rääkida ja kellelt abi paluda.

POLE KINDEL, MIDA TUNNEN

  • Mõnikord võib tõesti olla keeruline aru saada, mida tunneme – see on samuti okei.
  • Vahel kerkivad erinevad tunded meie sees läbisegi – võime tunda korraga viha, kurbust, hirmu.
  • Oluline on, et sa ei jääks oma mure ja tunnetega üksi.
  • Leia keegi, kellega saad endaga toimuvast rääkida või kellelt abi paluda.
poiss, silmad kinni

Lasteabi nõustajad kuulavad sind alati ära – ükski mure pole meie jaoks liiga väike!


Olen kurb...
  • Me kõik oleme vahepeal kurvad. Alati ei ole selleks isegi põhjust vaja – mõnikord kurbus lihtsalt hiilib ligi ja ei teagi, miks.
     
  • Võid tunda kurbust, kui sul on mõni mure, sa tülitsesid kellegagi või jäid hoopis millestki toredast ilma.
     
  • Võimalik, et vahepeal sa ei saa isegi aru, miks kurb oled.
     
  • Kui oled kurb, võib su keha tunduda raske, väsinud, haiglane.
     
  • Oluline on teada: kurbusest rääkimine on väga okei.
     
  • Kui sa oled tihti kurb, siis räägi julgelt vanematega, sõbraga või helista lasteabi telefonile 116 111.
     
  • Abi küsimine on normaalne. Me kõik vajame vahepeal abi!
     
  • Sa ei ole üksi. Alati on keegi, kes sind aidata saab!
     
  • Kurb tunne ei jää sinuga igavesti – isegi, kui see vahepeal nii võib tunduda. Kurbus läheb alati mööda.
Olen vihane...
  • Viha on normaalne tunne nagu iga teine. Kindlasti ei ole vaja end süüdi tunda, kui oled vahepeal vihane.
     
  • Oma sõbra või pereliikme peale vihane olemine ei tähenda, et sa ei hooliks. Viha on mööduv tunne, kuid armastus ja sõprus püsivad.
     
  • Viha on üks tugevamaid tundeid, kuid möödub enamasti kiiresti.
     
  • Sa võid tunda viha siis, kui juhtub midagi halba või keegi käitub ebaõiglaselt.
     
  • Vahel võid tunda viha ka iseenda suhtes – kui miski ebaõnnestub või ei lähe nii nagu sa ootasid.
     
  • Viha võib panna sind teistmoodi käituma – võib-olla karjud, nutad või tahad ära joosta.
     
  • Vihasena kellelegi sõnade või tegudega haiget tegemine ei ole okei.
     
  • Vihasena on oluline õppida selle tundega toime tulema – mida varem selle selgeks saame, seda lihtsam on tulevikus.
     
  • Kui tunned viha kogunemas võid teha pausi ja eemalduda olukorrast, mis sind ärritab. Teinekord aitavad ka sügavad hingetõmbed, iseenda kallistamine või tunnete maha raputamine hüpates või kätega vehkides.
     
  • On hea, kui leiad toetava ja turvalise lähedase, kellele maha rahunedes endaga toimunust rääkida.
Olen hirmul...
  • Kõik inimesed tunnevad millegi ees hirmu – olgu see siis valu, pimedus, ämblikud, teiste ees esinemine või mõni uus olukord.
     
  • Hirm uute ja tundmatute asjade ees on okei.
     
  • Vahepeal mõistad, et päris põhjust hirmu tundmiseks ei olegi, kuid tunnet on raske ületada – räägi sellest mõne täiskasvanu või hea sõbraga. 
     
  • Sa võid tunda hirmu, kui keegi sind halvasti kohtleb – teeb haiget, ütleb pahasti, kiusab või sunnib sind tegema midagi, mida sa ei soovi.
     
  • Võib-olla oled hirmul, sest su vanemad tülitsevad või teevad üksteisele haiget.
     
  • Jäta meelde: mitte keegi ei tohi sind halvasti kohelda! Kui sa tunned end ebaturvaliselt või hirmununa, siis sa vajad abi!
     
  • Sina ei ole kunagi süüdi, et keegi sind halvasti kohtleb. Iga laps peab tundma end turvaliselt ja armastatuna.
     
  • Kõige tähtsam on, et räägiksid oma murest kellelegi. Isegi, kui seda on raske teha.
     
  • Ole julge ja küsi abi!
     
  • Abi on alati olemas! Lasteabi poole saad pöörduda igal ajal ja iga murega!
Olen rõõmus...
  • Me kõik tunneme rõõmu, kuid mõned meist on juba loomult rõõmsameelsemad, teised tõsisemad – igaüks on eriline ja ainulaadne just sellisena nagu ta on.
  • Me ka väljendame oma rõõmu erinevalt – kui üks tahab seda kõigiga jagada, võib teine tunda rõõmu ka ainult iseenda sees.
  • Rõõmustamiseks võib olla kindel põhjus (näiteks soovitud sünnipäevakingitus), kuid vahel võib rõõmu tunda ka lihtsalt niisama.
  • Rõõmu võivad valmistada erinevad asjad: sügav uni, kallistamine, lemmikloom, hea hinne, päikeseline ilm, vanaema õunakook jne.
  • Meile teevad rõõmu nii suured kui ka väikesed asjad. Mida rohkem oskame rõõmustada väikeste asjade üle, seda rõõmsam on kogu meie elu.
  • Rõõmutunne võib olla suur – nii, et tahaks lausa õnnest hõisata, aga ka lihtsalt mõnus tunne sees, et kõik on hästi ja hea on olla.
  • Ka ilusad mälestused võivad meis rõõmu tekitada.
  • Märka rõõmu, mida tunned. Pane tähele, mis on need asjad, mis sulle rõõmu toovad.
  • Jaga oma rõõmu ka teistega – nii saad seda mitmekordistada!
Olen üllatunud...
  • Võid üllatunud olla mitut moodi – nii hästi kui halvasti. 
  • Üllatust tunned mingi ootamatu sündmuse puhul, näiteks ootamatu kohtumise, kingituse või uudise korral.
  • Üllatununa võib ka su keha teistmoodi käituda – võid punastada, suuri silmi teha või hüüatada.
  • Üllatusele järgnevalt võid tunda ka hirmu, rõõmu või segadust.
  • Kui sul on keeruline endaga toimuvast aru saada, siis räägi sellest kellegagi, keda usaldad.
  • Lasteabi on alati olemas ja ootab sinu kõnet või sõnumit.

 

Palun oota...

Peida veebileht kiiresti